Aili Künstler. Kas poliitiliselt korrektne või ebakorrektne uuskeel?
Elame meie kõigi õnneks ja rõõmuks demokraatlikus tsensuurivabas Eestis, kuid sellele vaatamata on ühiskonnas üha sagedamini märgata nn poliitkorrektset ideologiseeritud keelekasutust.
„Eesti keele käsiraamatus“ on ära toodud pikk nimistu ilmingutest, mille puhul ei taheta kas kartuse, uskumuse või sündsuse pärast asja-olendit-nähtust otse nimetada[1]. Peale inimese intiimsfääri puudutavate sõnade tundub eriti muutumisaldis olevat poliitikaga seotud sõnavara. Näiteks Eva Piirimäe on poliitikafilosoofia terminoloogia kujundajana jätnud mulje, et politoloogias tahetakse hakata juurutama eesti rahvuse asemel sõna natsioon n-ö Prantsusmaa prantslase tähenduses, hakata seega nimetama ühtlasi kõiki Eesti kodanikke eestlasteks (ettekanne 10. V 2013 rahvusraamatukogu oskuskeelepäeval)[2]. Rahvusest on miskipärast tehtud mingi koll, kuigi see märgib ju vaid keelelis-kultuurilist identiteeti. Kuidas kõlab keskmise venekeelse kõrvus natsioonist tuletatud natsionalist – sellest ma ei räägigi. Seega: sõna eestlased eestlaste märkijana pole kohane, aga kui see märgib peale eestlaste ka venelasi ja teisi muukeelseid, siis on! Viimase aja sõnakasutuse muutused on andnud põhjust mitmeteks küsimusteks. Kas on äkki nn eurosotside tõttu siginenud kõnepruuki Eesti eestlaste kogukond – lihtlabaselt eestlased öelda tundub vist juba n-ö natsionalistlik? Millal sai rahvuslusest negatiivne mõiste (öeldakse rahvuslus, mõeldakse – enamasti alusetult – marurahvuslus)? Kas ukraina rahvuslusse suhtutakse Euroopas nii veel ka praegu? Venelane on ka muidugi nõukogude ajast saati olnud üks kahtlane sõna – pärast Ukrainas juhtunut seda enam.
Küllap pole neile, kes on kaasa teinud liikumise nõukogude ühiskonnast enesetsensuuriga euronormatiivsesse ühiskonda, sõnade tähendusnihked märkamata jäänud. On hulk sõnu, mis veel mõne aja eest kedagi ärevaks ei teinud, aga mida nüüd on paljude meelest targem mitte suhu võtta. Keda õieti võis karta eelmise aasta alguses ahjualune Urmas Vadi, kes Hando Runnelile nördimusega ette heitis, et too nii inetult neegri sõna (Heido Ots, „Vastukaja: sõna „neeger“ pole eesti keeles halvustav!“)[3] pruukimast ei keeldu, ja ise veendunult mustanahalise juurde jäi?[4] Minu kõrvus kõlab must palju halvemini, pealegi on ju näiteks mustlaste puhul just selle sõna algusosa pärast see kõlbmatuks kuulutatud.[5] Eelmise aasta lõpu „Vasara“ saates ütleb David Vseviov, et tuleks kaaluda, kas tahame koketeerida selle maailmaga, kelle arvates pole kohane sõna neeger kasutamine selles keele- ja kultuuriruumis (näiteks eesti keeles), kus sel ei ole olnud solvavat tähendust.[6] Temagi arvab, et see on liiast. Ka Vadi paistis selleks ajaks oma hirmudest olevat üle saanud, vähemalt osaliselt: „Huckleberry Finnist“ n-sõna (samas saates pruugib sellist sõna ja mustanahalist aga Urve Eslas) kõrvaldamist peab ta nüüd juba „mõttetuks poliitkorrektsuseks“. Rõõmuga võib täheldada pisukest terve mõistuse taastumistendentsi. Loodetavasti on seda saadet kuulanud ka (vähemalt üks) Tallinna ülikooli õppejõud, kes kuulutas oma meediamanipulatsioone käsitleval loengul Narvas neegri sõna eesti keeles täiesti sobimatuks ja rassistlikuks.
Kummalisel kombel pole aga ka Angela Merkeli Euroopa kõnetoolist kõlanud tõdemus, et multikulti on läbikukkunud projekt, vähendanud eestlastest nn rahvusvaheliste „natsionalismi“ vastu võitlejate entusiasmi. Ju vist peab muu Euroopa sabas kõigi kraavide põhjast ikka ise läbi käima, kuigi meil on siiani tegu, et vene ajal Eestisse massiliselt toodud võõrtööjõu teistsuguseid väärtushinnanguid Eesti omadega kohandada. Peaks ju selge olema, et kus juba nii suurel arvul teiskeelseid ja osaliselt ka -meelseid ees on, sinna ei saa uusimmigrante vähegi suuremas mahus enam juurde tuua, olgu nad mis rahvusest või nahavärviga tahes – ja sallimatusega pole sel mingit pistmist (üks väike riik saab toimida ikka mingis ühes keeles ja toetuda selles keeles antud haridusele või ta laguneb koost).
Sõna rahvusvaheline märgib aga juba mõnda aega vähemalt kunstiringkonnas nii mõnigi kord hoopis seda, et näitus või üritus on ingliskeelne (osalegu seal kas või kõik eestlased ehk eestikeelsed inimesed!). Milline konverents saab tänapäeva globaalkülas olla midagi muud kui rahvusvaheline (olenemata töökeelest on ettekandjad enamasti õppinud ka mujal kui Eestis ning ettekannetes lähtutakse ka mujal avaldatud teooriast ja tehtud uuringutest), see jääb mulle küll mõistatuseks. Sõna „kohalik“ tähendab üldjuhul vähemalt eestikeelse gümnaasiumihariduse saanud vasakpoolitseva intelligentsi kõnepruugis jälle seda, et tegu on natsionalistide, s.o äärmusparempoolsetega (ettevõtmine ja teoste pealkirjad eesti keeles). Kui poolakas teeb (inglise keeles) kunsti Poola juutide teemal, siis on see rahvusvaheline nähtus, kui eestlane räägib (eesti keeles) Eesti juutidest Eesti kontekstis, on see nende käsituses kohalik konnatiigi ilming. Kas eestlase iga ingliskeelne kunstiteos pälvib alati n-ö rahvusvahelise kunsti aupaiste, ei söanda ma küll päris kindlalt väita, aga niisugune mulje on jäänud – kunstisaalidest ning tantsu- ja kontserdilavadelt jm naljalt mingit n-ö kohalikku eestikeelset kraami enam ei leia.
Millist sisu kannavad ERRi toodangus sõnad „äärmuslus“ ja „fašist“, jääb sageli samuti selgusetuks. Meenub, kuidas „Aktuaalses kaameras“ küsis uudistelugeja Monika Tamla kelmikas-süüdimatult EKREst rääkides: „Kas peame rääkima fašismist?“ Vene tõrvikuklipid on küll meie valvekoerte haukumise hoogu maha võtnud. Seegi, kas tegu on ülestõusnute, vabadusvõitlejate või mässulistega, paistab nii mõnigi kord olevat ühe uudistesaate piires kokku leppimata. Koerad teatavasti hauguvadki mitmes keeles, aga Eesti valvekoerad võiksid siiski uudiste puhul mõelda, mida ikkagi edastada soovitakse: mitmekordselt keerdus poliit(eba)korrektsetest ümberütlemistest ei saagi vahel sotti, millega on tegemist.
[1] http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=524&p=6&p1=4
[2] http://www.nlib.ee/index.php?id=20794
[3] http://arvamus.postimees.ee/707006/
[4] http://vikerraadio.err.ee/v/ahjualune/saated/80c87731-85a8-4aab-8cc0-679ca400c5ad
„Eesti keele käsiraamatus“ on ära toodud pikk nimistu ilmingutest, mille puhul ei taheta kas kartuse, uskumuse või sündsuse pärast asja-olendit-nähtust otse nimetada[1]. Peale inimese intiimsfääri puudutavate sõnade tundub eriti muutumisaldis olevat poliitikaga seotud sõnavara. Näiteks Eva Piirimäe on poliitikafilosoofia terminoloogia kujundajana jätnud mulje, et politoloogias tahetakse hakata juurutama eesti rahvuse asemel sõna natsioon n-ö Prantsusmaa prantslase tähenduses, hakata seega nimetama ühtlasi kõiki Eesti kodanikke eestlasteks (ettekanne 10. V 2013 rahvusraamatukogu oskuskeelepäeval)[2]. Rahvusest on miskipärast tehtud mingi koll, kuigi see märgib ju vaid keelelis-kultuurilist identiteeti. Kuidas kõlab keskmise venekeelse kõrvus natsioonist tuletatud natsionalist – sellest ma ei räägigi. Seega: sõna eestlased eestlaste märkijana pole kohane, aga kui see märgib peale eestlaste ka venelasi ja teisi muukeelseid, siis on! Viimase aja sõnakasutuse muutused on andnud põhjust mitmeteks küsimusteks. Kas on äkki nn eurosotside tõttu siginenud kõnepruuki Eesti eestlaste kogukond – lihtlabaselt eestlased öelda tundub vist juba n-ö natsionalistlik? Millal sai rahvuslusest negatiivne mõiste (öeldakse rahvuslus, mõeldakse – enamasti alusetult – marurahvuslus)? Kas ukraina rahvuslusse suhtutakse Euroopas nii veel ka praegu? Venelane on ka muidugi nõukogude ajast saati olnud üks kahtlane sõna – pärast Ukrainas juhtunut seda enam.
Küllap pole neile, kes on kaasa teinud liikumise nõukogude ühiskonnast enesetsensuuriga euronormatiivsesse ühiskonda, sõnade tähendusnihked märkamata jäänud. On hulk sõnu, mis veel mõne aja eest kedagi ärevaks ei teinud, aga mida nüüd on paljude meelest targem mitte suhu võtta. Keda õieti võis karta eelmise aasta alguses ahjualune Urmas Vadi, kes Hando Runnelile nördimusega ette heitis, et too nii inetult neegri sõna (Heido Ots, „Vastukaja: sõna „neeger“ pole eesti keeles halvustav!“)[3] pruukimast ei keeldu, ja ise veendunult mustanahalise juurde jäi?[4] Minu kõrvus kõlab must palju halvemini, pealegi on ju näiteks mustlaste puhul just selle sõna algusosa pärast see kõlbmatuks kuulutatud.[5] Eelmise aasta lõpu „Vasara“ saates ütleb David Vseviov, et tuleks kaaluda, kas tahame koketeerida selle maailmaga, kelle arvates pole kohane sõna neeger kasutamine selles keele- ja kultuuriruumis (näiteks eesti keeles), kus sel ei ole olnud solvavat tähendust.[6] Temagi arvab, et see on liiast. Ka Vadi paistis selleks ajaks oma hirmudest olevat üle saanud, vähemalt osaliselt: „Huckleberry Finnist“ n-sõna (samas saates pruugib sellist sõna ja mustanahalist aga Urve Eslas) kõrvaldamist peab ta nüüd juba „mõttetuks poliitkorrektsuseks“. Rõõmuga võib täheldada pisukest terve mõistuse taastumistendentsi. Loodetavasti on seda saadet kuulanud ka (vähemalt üks) Tallinna ülikooli õppejõud, kes kuulutas oma meediamanipulatsioone käsitleval loengul Narvas neegri sõna eesti keeles täiesti sobimatuks ja rassistlikuks.
Kummalisel kombel pole aga ka Angela Merkeli Euroopa kõnetoolist kõlanud tõdemus, et multikulti on läbikukkunud projekt, vähendanud eestlastest nn rahvusvaheliste „natsionalismi“ vastu võitlejate entusiasmi. Ju vist peab muu Euroopa sabas kõigi kraavide põhjast ikka ise läbi käima, kuigi meil on siiani tegu, et vene ajal Eestisse massiliselt toodud võõrtööjõu teistsuguseid väärtushinnanguid Eesti omadega kohandada. Peaks ju selge olema, et kus juba nii suurel arvul teiskeelseid ja osaliselt ka -meelseid ees on, sinna ei saa uusimmigrante vähegi suuremas mahus enam juurde tuua, olgu nad mis rahvusest või nahavärviga tahes – ja sallimatusega pole sel mingit pistmist (üks väike riik saab toimida ikka mingis ühes keeles ja toetuda selles keeles antud haridusele või ta laguneb koost).
Sõna rahvusvaheline märgib aga juba mõnda aega vähemalt kunstiringkonnas nii mõnigi kord hoopis seda, et näitus või üritus on ingliskeelne (osalegu seal kas või kõik eestlased ehk eestikeelsed inimesed!). Milline konverents saab tänapäeva globaalkülas olla midagi muud kui rahvusvaheline (olenemata töökeelest on ettekandjad enamasti õppinud ka mujal kui Eestis ning ettekannetes lähtutakse ka mujal avaldatud teooriast ja tehtud uuringutest), see jääb mulle küll mõistatuseks. Sõna „kohalik“ tähendab üldjuhul vähemalt eestikeelse gümnaasiumihariduse saanud vasakpoolitseva intelligentsi kõnepruugis jälle seda, et tegu on natsionalistide, s.o äärmusparempoolsetega (ettevõtmine ja teoste pealkirjad eesti keeles). Kui poolakas teeb (inglise keeles) kunsti Poola juutide teemal, siis on see rahvusvaheline nähtus, kui eestlane räägib (eesti keeles) Eesti juutidest Eesti kontekstis, on see nende käsituses kohalik konnatiigi ilming. Kas eestlase iga ingliskeelne kunstiteos pälvib alati n-ö rahvusvahelise kunsti aupaiste, ei söanda ma küll päris kindlalt väita, aga niisugune mulje on jäänud – kunstisaalidest ning tantsu- ja kontserdilavadelt jm naljalt mingit n-ö kohalikku eestikeelset kraami enam ei leia.
Millist sisu kannavad ERRi toodangus sõnad „äärmuslus“ ja „fašist“, jääb sageli samuti selgusetuks. Meenub, kuidas „Aktuaalses kaameras“ küsis uudistelugeja Monika Tamla kelmikas-süüdimatult EKREst rääkides: „Kas peame rääkima fašismist?“ Vene tõrvikuklipid on küll meie valvekoerte haukumise hoogu maha võtnud. Seegi, kas tegu on ülestõusnute, vabadusvõitlejate või mässulistega, paistab nii mõnigi kord olevat ühe uudistesaate piires kokku leppimata. Koerad teatavasti hauguvadki mitmes keeles, aga Eesti valvekoerad võiksid siiski uudiste puhul mõelda, mida ikkagi edastada soovitakse: mitmekordselt keerdus poliit(eba)korrektsetest ümberütlemistest ei saagi vahel sotti, millega on tegemist.
[1] http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=524&p=6&p1=4
[2] http://www.nlib.ee/index.php?id=20794
[3] http://arvamus.postimees.ee/707006/
[4] http://vikerraadio.err.ee/v/ahjualune/saated/80c87731-85a8-4aab-8cc0-679ca400c5ad
[5] Vt ka siinkirjutaja ja Mart Nuti Sirbis ilmunud artiklit „Oi, mis ma nüüd ütlesin! ehk Poliitiliselt korrektne uuskeel“.
[6] http://vikerraadio.err.ee/v/vasar/saated/56c1c703-99ec-43d0-8be2-22a068869853
[6] http://vikerraadio.err.ee/v/vasar/saated/56c1c703-99ec-43d0-8be2-22a068869853
Kommentaarid