Arvo Järvet. Rail Baltic
Teen lühikese ülevaate RB planeerimise ja projekteerimise etappidest ning panen lühidalt kirja
tähelepanekud, mis on kogunenud viimase kahe aasta jooksul Rail Balticu (RB) materjalidega
tutvumisel.
1. Riigiasutuste demagoogia.
RB vajadust on põhjendatud erinevalt, mis aga pole osutunud usutavaiks:
1)
kiirraudtee Berliini välja. Praeguseks on selge, et Poolaga asjad ei laabu.
2)
Hiina kaupade vedu Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. Selle teguri propageerijad
ei mõista lihtsaid majandus- ja poliitilise geograafia tõdesid. Hiinaga seotud kaubaveo
osas on Tallinnaga võrreldes hoopis soodsamas asukohas Venemaa, Läti, Leedu,
Poola ja Saksamaa sadamad. RB-ga samas projektide grupis on kiirraudtee
rajamine Gdanskist Kesk-Euroopasse ja see on Hiina kaupade veoks oluliselt
soodsam kui vedu Tallinnast. Sellest tulenevalt ei ole Poola RB-st kuigivõrd
huvitatud.
3)
Kliima soojenemise tõttu võetakse suvepoolaastal kasutusele Põhja-Jäämere
laevatee ning Aasia (Hiina) kaubavoog hakkab kulgema Koola poolsaare sadamatest
(Murmansk, Kirkenes) läbi Soome ja Balti riikide lõuna poole. Kuid a) miks
peaks laevad tühjaks lossima Koola ps-l, kui laevavedu on odavam rongivedudest;
b) ega ometi Venamaa ei hakka Murmanskist tulevaid kaubaronge keerutama
Eesti-Läti-Leedu kaudu Kesk-Euroopasse, kui saab seda teha pikemalt oma
raudteed kasutada.
4)
RB on vajalik Helsingi-Tallinna vahelise transporditunneli rajamiseks. Seni ei
ole keegi tõsiseltvõetavalt seda projekti suutnud selgitada.
5)
Laevadega kaubavedu pidi oluliselt juba vähenema eelmisel, st 2015. aastal seoses
laevamootorite kütusena suurema väävlisisaldusega kasutatava õli keskkonnatasu
tõusuga. Tegelikult mingit laevatranspordi vähenemist Läänemerel sel põhjusel
ei esinenud.
6) RB aitab parandada kohalikku
(Eestisisest) rongiliiklust. Seniajani ebaselge, sest pole teada, kas EL
rahastamisreeglite järgi on selline lisategevus lubatud. Viimastel nädalatel on
räägitud, et kohaliku rongiliikluse jaoks vajalik taristu ehitatakse välja
hiljem. Millal hiljem ja kuidas siis on seda võimalik korraldada jne?
2. Segadused maksumusega.
Ma ei ole detailselt seda valdkonda jälginud, kuid mõned märkused siiski.
1)
Endiselt on teadmata EL rahastuse osatähtsus – kui palju % kogumaksumusest.
2)
Praegu hinnatakse Eesti osaks 1,31 miljardit EUR (Eesti omafinantseering ja EL
rahastus kokku). Eelmise nädala meedikajastuse järgi minevat maksumus umbes
poolteist korda suuremaks, aga NB! meie asjamehed teatavad, et Eesti osa ei
muutu...
3) Kas 1,31
miljardit EUR on ehituse maksumus või projekti kogumaksumus. Pigem arvan, et ehitusmaksumus
ning sellele tuleb lisada ettevalmistavad tööd (uuringud, maade ostmine,
projekteerimine, keskkonnamõju hindamine jmt), mis tuleb EL rahastuse
taotlemiseks eelnevalt ära teha. See tähendab, et Eesti osa suureneb veelgi.
2017. aasta riigieelarve eelnõus on ette nähtud RB jaoks ligi 50 miljonit EUR.
3. Vastutuse ähmastamine.
Tegemist on riiklikult korraldatud ähmastamispoliitikaga, et hajutada
vastutust, kui midagi viltu läheb.
1) On kirja
pandud, et otsustajaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Lisaks on
arendaja rollis tehnilise järelevalve amet.
2) Kuid
trassivalikute maakonnaplaneeringute (MP) ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) korraldaja ning planeeringute kehtestaja on Harju, Rapla ja
Pärnu maavalitsus (maavanem).
3) KSH
järelevalve tegija ja aruande heakskiitja on Keskkonnaministeerium.
4) Lisaks on
eelprojekti avalikustamise staadiumis esitatud küsimustele ja arvamustele
vastanud Siseministeerium (tollane minister Siim Kiisler).
5) Otsuseid on teinud ka
Vabariigi Valitsus – näiteks Harjumaal trassialternatiivide eelistamise või
väljajätmise kohta.
Kohalikud
omavalitsused on üksnes huvigrupi staatuses.
6)
Selgusetu on, milline õiguslik roll on RB rajamise ühisettevõttel?
4. Keskkonnakaitselised
uperpallid. Senine asjaajamine näitab, et koos majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumiga on õiguslikult sahkerdanud ka
keskkonnaministeerium.
1)
Keskkonnamõju hindamise seadus näeb ette, et tuleb hinnata kõiki variante ja
otsus mingi variandi eelistamiseks tehakse KSH aruande heakskiitmisega. Paraku
Vabariigi Valitsus tegi eelnevad otsused keskkonnaministeeriumi nõusolekul juba
enne keskkonnamõju hindamise lõpetamist.
2)
Keskkonnaasutused on väljendanud headmeelt, et RB trassikoridor õnnestus paika
panna minimaalse mõjuga kaitstavatele aladele (õnnestus läbi keerutada). Kuid
KMH seadus näeb ette samuti mõju hindamise majandus-sotsiaalsele keskkonnale.
Selge on, et RB trassivalikult on ülekaalukalt arvestatud looduskaitse eesmärke
ja teisejärguliseks on jäänud sotsiaalsed eesmärgid.
3)
KMH seadus näeb ette ka kumulatiivsete mõjude arvestamist ja hindamist. RB
puhul on eriti oluline arvestada teetammi rajamiseks vajaliku materjali
olemasolu ja selle kaevandamist. Kust ja millise veokaugusega ja millise
keskkonnamõjuga ojn võimalik saada vajalikul hulgal kruusa, liiva, killustikku
jne.
4) HUVITAV VASTUOLU. 12. septembril
2016 ilmus keskkonnaministeeriumi veebilehel pressiteade, et algatati
looduskaitseseaduse muutmine. Muuhulgas on kirjutatud: „Üks oluline muudatus
on seotud jahiulukifarmidega. „Täna on nende peamiseks probleemiks Eesti
territooriumi loodusmaastike aiaga piiratud aladeks jagamine ja sellega
metsloomade liikumisteede piiramine. Tarastamispraktika laiem levik oleks juba
väga oluliseks ohuks Eesti liigirikkusele.““ Ulukifarme ümbritsevate tarade
pikkus on väga väike ja sealt saavad metsloomad alati mööda minna. Keskkonnaministeeriumi
seisukohalt RB kahepoolne tara ei ole mingi probleem Eesti ulukifaunale!
5)
Eelmisega sarnase huvitava vastuolu lisan seoses Pärnu maavalitsuse
seisukohtadega. Mõni aasta tagasi soovis riigimetsa majandamise keskus
laiendada Reiu metsataimlat. Pärnu maavalitsus ei olnud sellega nõus põhjusel,
et taimla laiendus mõne ha võrra rikub rohelise võrgustiku ala ja ei olnud nõus
vajaliku detailplaneeringu algatamisega. RB trass möödub vaadeldava taimla
lähedalt ning 66 m lai kahelt poolt tarastatud raudteekoridor ei ole vastuolus
rohekoridori toimimisega. Analoogseid näiteid on võimalik tuua rohkesti.
5. Majanduslikud asjaolud.
Lisaks eespool toodud maksumuse asjaoludele toon välja veel järgmised
majanduslikud märksõnad.
1)
Arvestusest jäeti välja kõige olulisem variant – RB rajamine reisirongide
maksimumkiirusega 160 km/h. Kuni selle kiiruseni ei ole vajalik raudtee taristu
rajamine sellises mahus nagu praegu on kavandatud: pole vaja lõikumisi
maanteedega rajada kindlasti kahes tasapinnas, pole vaja trassi tarastada jne.
2)
Kuna kiirraudtee puhul kaubarongide kavandatud suurim kiirus jääb 120 km/h,
siis ehituse kogumaksumuse oluline suurenemine on tingitud üksnes reisirongide
jaoks suurema kiirusega variandi valimisest.
3)
Kui RB rajatakse reisirongidele maksimumkiirusega 160 km/h, oleks seda hoopis
lihtsam ühitada olemasoleva trassiga ja jääks ära paralleelse raudtee rajamine.
(Arvestada tuleb siiski, et kõige lõunapoolsemal lõigul, Surju kandist kuni
Eesti-Läti piirini tuleb RB ehitada uuele trassile.)
4)
Eeltoodust tulenevalt poleks probleemi kohaliku rongiliikluse ühitamiseks RB
trassil.
5)
Kui käiku läheb ikkagi RB praegusel kujul, siis mis saab olemasolevast
raudteest. Kahe raudteeliini käigus hoidmine näib olevat üpris kahtlane. Kui
olemasolev Lelle-Pärnu lõik ka likvideeritakse, siis Tallinn-Lelle-Viljandi
peaks ikkagi käiku jääma.
6) Suur
hämamine on olnud RB jaoks hädavajaliku kaubakoguste tagamisega. Paar aastat
tagasi esines telesaates ka Eesti transiidikeskuse juhataja, kes ei osanud sel
teemal midagi öelda. Ei saa arvestada, et Venemaalt, näiteks Peterburi
piirkonnast kulgeksid kaubavood Eesti kaudu lõunasse. Need liiguvad kõige
otsemat teed mööda Poolasse läbi Pihkva Läti-Leedu-Valgevene või teist teed
mööda (läbi Dno raudteesõlme) Valgevene kaudu. Leedu on teinud vaikimisi
ettevalmistusi võimaluse korral Peterburi regioonist tulevate kaupade
ümberlaadimiseks laiemalt raudteelt kitsamale Vilniuses, mida läbib ajalooline
Peterburi-Varssavi raudtee. Sellest tulenevalt oli eesmärgipärane Leedu
aktiivne tegevus, et RB-le lisati juurde Vilnius-Kaunas lõik.
Kokkuvõtteks. Kui rajada RB olemasolevale trassile
reisirongidele maksimumkiirusega 160 km/h, väheneksid oluliselt ehitus- ja
ekspluatatsioonikulud, võimalik on tagada samal trassil kohalik rongiliiklus, ei
ole vaja rajada raudteekoridori tõkkeaedasid, ei kujune vastuolu kohalike
kogukondadega ja maaomanikega.
Loe ka 101 kultuuri- ja ühiskonnategelase pöördumist Rail Balticu asjus.
Kommentaarid