Toomas Haug. James Bond on Riigikogus tagasi

Kirjandusloolasena võin vahel imetleda poliitikaelu poeesiat. Selles protsessis just nagu iseenesest tekkivaid kunstipäraseid narratiive. Teatavasti on mitmesugused kordusvõtted ja kumulatsioonid üks kunstilise mõjukuse kasvatamise võimalusi. Teine võte on näiteks süžeelise põnevuse kruvimine a la kas James Bond jõuab pommi kahjutuks teha üks sekund enne plahvatust – või ei jõua?

Kõike seda võib kirjandusinimene praegu nautida ka abielurefendumi algatuse puhul.

Meediaruumi õhus on ilmselge ootus, et referendum lastakse riigikogus põhja, aga väga napilt, võib-olla ühe-kahe häälega. Kes osutub kaalukeeleks? See on põhiküsimus. Keegi teeb nüüd ajalugu! Kellelgi on võimalik üllatada, muuta ajaloo käiku ühe nupuvajutusega, olla võimas ainutegija, neutraliseerida pomm sekund enne plahvatust.

Sooneutraalse abielu reformile, mis on liberaalsete erakondade programmiline eesmärk, eelneb pehme ülemineku tagamiseks kooseluseaduse vastuvõtmine. Eestis on see poolikul kujul, ilma rakendusaktideta, vastu võetud juba aastal 2014. Ja just niisamuti väga napilt – sisuliselt ühe otsustava poolthäälega. (40:38, kui üks poolthääl olnuks vastuhääl, oleks asi seekord sinnapaika jäänud.) Tookordsed dramaatilised sündmused on juba ununenud, aga ka siis oli omajagu poeetilist pinget. Üks tubli mees, kooseluseaduse algataja, reformierakondlane Imre Sooäär, jättis hääletamisel osalemise pärast ära koguni oma Hiina-komandeeringu, öeldes, et "Eesti inimeste õiguste eest seismine on mulle olulisem kui ettekanne Hiinas". On mõnevõrra suhteline asi, keda mingis olukorras konkreetselt kaalukeeleks pidada, aga Imre Sooääre ennastsalgav käitumine võimaldab meil üheks tookordseks kaalukeeleks pidada just teda.

Nüüd märkame, et draama uues vaatuses on kasutusel efektne, kumuleeruv kordusvõte: toosama Imre Sooäär jätab seekord ära mitte üksnes ühe välissõidu, vaid loobub tervest diplomaadi karjäärist ja ikka samal põhjusel – et minna riigikokku hääletama! Ta on tagasi, sest teised ei ole saanud vahepeal oma ülesannetega hakkama. Kell tiksub taas, aga Bond võib viimasel sekundil ka selle pommi kahjutuks teha. Ja ta ei tule niisama, vaid nagu kangelasele kohane, ta tuleb mõjuvalt. Imre Sooääre saabumine Riigikokku kujunes seepärast meediaruumi suursündmuseks. Ta on seekord Keskerakonnas, aga tema tegevusstrateegia ongi ju klass omaette. Tema sõnum on selge: ta on tulnud tooma armastust, kuid on andnud ka mõista, et halbade inimeste korraldustele ta ei allu.

Kusjuures ta teab, et ta ei ole riigikogus ainus omasugune. Asi pole veel lõplikult otsustatud. Endast on juba märku andnud ka võimekad konkurendid: Batman, Chuck Norris ja Sandra Bullock – draama võib saada veel ootamatu pöörde. Nii et see, kes tegelikult kroonitakse kaalukeeleks, selgub ikkagi alles järgmises osas.